TAGASISIDE

Oleme välja toonud erinevaid võimalusi Laagrikooli korraldamiseks:

2017

  • Jüri Gümnaasium – LOE LISAKS
  • Jõhvi Gümnaasium Eesmärk: Hea ja toetav atmosfäär kooliaasta alustamiseks. Kohtuda ja koos olla kooliperega, koos teha. Head emotsioonid terveks kooliaastaks – LOE LISAKS
  • “Ukinmeri Adüsuse otsingutel”. Eesmärk: Toetada osalejate algatusi, leidlikkust, huvi ja iseseisvust, et areneks tahe ja organiseerimisvõime –  PILDID

2018

  • TORE suvekool: LOE LISAKS
  • Jõhvi gümnaasium: Eesmärk: Tutvuda teistega ja elada kooliaastasse sisse. Motivatsiooniüritus, mis annab jõudu ja energiat kooliaastaks – LOE LISAKS
  • Tulemas Programm „Kuldne sügis”

2019

  • Tartu Loodusmaja noorte suvepraktikumid Remniku õppe- ja puhkekeskuses 17.- 21. juuni läbi loodusvaatluste, et uurida ning teada saada elust taime- ja seeneriigis, putukatest, kaladest ning olustikust Peipsi järve lähistikus.
  • Eesti Meestelaulu Selts korraldas Remniku õppe ja puhkekeskuses  ajavahemikus 14.- 16. juuni, organisatsioonis juba traditsiooniks saanud iga-aastase ürituse, poistekooride laulu – ja spordilaagri. Poistekooride laagri teemaks oli “Kaitse end ja aita teist”. Kokkutulekul osales kokku 393 lauljat koos dirigentidega. LOE LISAKS
  • MTÜ TORE suvekool oli inspireeritud laulu- ja tantsupeo aastast ning eesti keele aastast. Kolmeteistkümnes TORE suvekool “Annan endast parima – minu arm!” toimus 21.-23. august 2019 Peipsi järve ääres. Remniku Noortelaager on olnud meile koduks kuus aastat. Sel aastal oli kokku tulnud rekordarv torekaid – 156 osalejat 20 erinevast koolist ja kahest noortekeskusest. Lisaks väisasid meid vilistlased, õpitubade tegijad ja külalised.
    LOE LISAKS
  • Jõhvi Gümnaasiumi 10.-12. lennu õpilased ja õpetajad kogunesid koolialguse laagrisse, mis toimus 27. – 28. augustil Remniku õppe- ja puhkekeskuses. Juba traditsiooniks muutunud ürituse eesmärgiks oli tutvuda üksteisega ja häälestuda kooliaastasse. Motivatsiooniüritus annab jõudu ja energiat kooliaastaks. LOE LISAKS
  • Eesti Motomatkajate Klubi korraldas 6.-8. september motokokkutuleku MotoSügis. Kokku osales 235 inimest.
    LOE LISAKS

NARVA JA JÜRI ÕPILASTE LÕIMUMISPROJEKT 2017

Laagrikooli meetodil korraldatud.

Narva Kreenholmi Gümnaasiumi ja Jüri Gümnaasiumi lõiminguprojekti lühikokkuvõte ja analüüs

18.09-1.11.2017 toimus lõiminguprojekt, kus osales kaks kooli, Narva Kreenholmi Gümnaasium ja Jüri Gümnaasium. Projekti olid kaasatud 12 õpilast vanuses 16-18-aastat Narva Kreenholmi Gümnaasiumist, kelle emakeeleks on vene keel ja 24 õpilast Jüri Gümnaasiumist, kelle kodune keel on eesti keel. Lisaks õpilastele osales projektis 4 õpetajat, kaks kummastki koolist ning koolituste läbiviijad väljastpoolt. Projekti läbiviimisele aitasid kaasa mõlema kooli teised õpilased ja õpetajad. Projekt viidi ellu vastavalt projektitaotluses planeeritule (esines väiksemaid erinevusi-muudatusi, nt kodumajutus Narvas toimus osadele Jüri Gümnaasiumi õpilastele, osad ööbisid hostelis).

Selle projekti peamisteks eesmärkideks oli keelebarjääri ületamine, eelkõige arendati keelelist ja sotsiaalset pädevust (koostöö ja meeskonnatööoskus) ning ettevõtlikkust.

Eestikeelse õpikeskkonna loomisel osales projektis õpilasi Jüri Gümnaasiumist kaks korda rohkem, kui Narva Kreenholmi Gümnaasiumist. Moodustatud segarühmades oli 2 venelast ja 4 eestlast, selline suhe aitas  vene ja eesti noortel omavahel paremini lõimuda ning toetada vene emakeelega õpilasi eesti keele omandamisel ja keelebarjääri ületamisel. Keele ja kultuuri õppimine toimus loomulikul moel sel ajal, kui Narva ja Jüri õpilased töötasid rühmades erinevate ühiste ülesannete kallal, osalesid mängudes ja võistlustes, käisid ekskursioonil, veetsid koos vaba aega. Eriti ühendas noori ellujäämisõpetus öises metsas, pani neid koostööd tegema, õpetas paremini mõistma ja aitama teineteist ning arvestama teistega. Suhtlemine tegelikes elulistes situatsioonides on hindamatu kogemus, mis aitas omandada keelisi ja kultuurilisi teadmisi-oskusi.

Projekti plussid ja kordaminekud:

  • Olid olemas mitmed vahendid nagu pallid jm spordivarustus, spordiväljakud vaba aja veetmiseks ja projekti tegevuste läbiviimiseks (pingid, saalid). Asukoht oli soodne, et õpilased tegeleksid vaid ettenähtud tegevustega.
  • Eelnev organiseerimine. Oli uuritud laagri võimalusi, programm oli paika pandud ja arvestas õpilaste erinevate eelistustega, bussid ja söögid tellitud vastavalt vajadustele.
  • Programm oli paindlik ja võimaldas vajadusel ümber mängida tegevusi sõltuvalt ilmast ja meeleolust.
  • Hea tasakaal kaasas olevate õpetajate koormuse ja nö väljast tulnud tegijate vahel. See võimaldas vastutajatel veidi puhata, et uue energiaga jätkata. Osa vastustust saime panna õpilastele seoses grupiülesannetega.
  • Võimalus rakendada õuesõpet. Osa tegevusi oli mõeldud läbiviimiseks õues (nt öine ellujäämiskursus). Õpilased võisid ise valida kohta oma ettevõtmistele.
  • Koos õppimine. Spontaanselt sündinud tegevus, kus paari tunni jooksul said õpilased võimaluse teha koolitöid. Vene kooli õpilased aitasid eesti kooli omasid eesti keeles. Aidati seletada nii füüsikat, matemaatikat kui harjutada vene keelt.

Projekti kitsaskohad:

  • Olla kindel, et vahetud koostööpartnerid on valmis panustama samaväärselt, on aktiivsed ja tahavad osaleda ja pakkuda enda õpilastele parimat ja kõige efektiivsemat ajakasutust. Mõelda välja uusi tegevusi, aidata korraldamisel (abi pakuti kohapeal) ja korrapidamisel.
  • Nii varakult õppeaasta alguses toimuvatesse ettevõtmistesse leida kõik osalejad (esialgsed kokkulepped vähemalt) juba kevadel. Paljudel tekkis mahajäämus õppetöös ning seetõttu ei saanud mõned osaleda jätkukohtumisel Narvas.
  • Eestikeelseid ja venekeelseid noori peab olema võrdselt. Venekeelsed õpilased tundsid ennast kuuestes rühmades (4 Jürist + 2 Narvast) ebamugavalt, kuna nad ei saanud aru, millest teised omavahel rääkisid. See pidurdas ka paljude Narva õpilaste võimalusi eesti keelt harjutada, kuna oli olemas võimalus lasta rääkida sellel, kes kõige paremini eesti keelt oskas.

Projekti edasiarendus:

  • Tasub süvendada laagrikooli ja üldharidusliku kooli õppetöö paralleelsust. Õpilaste tagasiside põhjal arendas see kõige enam eesti keele oskust ja andis parima võimaluse seda praktiseerida.
  • Vähemalt 1 kokkusaamine võiks olla planeeritud koolivaheajale, et see ei mõjutaks nii palju koolitööd.

Projekti kajastus:

Valmis video https://www.youtube.com/watch?v=BRB1kZHXSKw&feature=youtu.be
Video tegi Sander Kanna, 9.b klass Jüri Gümnaasium.
Raadio 4 Narva Stuudio lindistas intervjuu Narva Kreenholmi Gümnaasiumi õpetajate ja õpilastega, kus  räägiti ka lõiminguprojektist Jüri Gümnaasiumiga.
Avalik leht Facebookis https://www.facebook.com/groups/499433070415587/ 
Lõiminguprojekt Narva Kreenholmi Gümnaasiumi ja Jüri Gümnaasiumiga.

Kokkuvõtte koostasid:

Eva Viidemann (Jüri Gümnaasium, vene keele õpetaja).
Kristel Kook-Aljas (Jüri Gümnaasium, inglise keele õpetaja).
Alla Naidjonova (Narva Kreenholmi Gümnaasium, klassiõpetaja).
Svetlana Jekimova (Narva Kreenholmi Gümnaasium, eesti keele ja kirjanduse õpetaja).

TORE SUVEKOOL 2018

TORE suvekool „Annan endast parima – Meie TORE Eesti” toimus 14.-16. augustil Remnikul. Torekate suve tippsündmusest võttis sel korral osa ligi 140 koolirõõmu loojat – torekad, nende juhendajad, vilistlased, TORE koolitajad ning meie TORE-meelsed sõbrad. Kohal olid osalejad 19-st TORE ringist – 18-st koolist ja ühest noortekeskusest.

Täpsemalt: LOE TORE LEHELT