Narva ja Jüri õpilaste lõimumisprojekt 2017

Laagrikool meetodil korraldatud

Narva Kreenholmi Gümnaasiumi ja Jüri Gümnaasiumi lõiminguprojekti lühikokkuvõte ja analüüs

18.09-1.11.2017.a toimus lõiminguprojekt, kus osales kaks kooli, Narva Kreenholmi Gümnaasium ja Jüri Gümnaasium. Projekti olid kaasatud 12 õpilast vanuses 16-18 aastat Narva Kreenholmi Gümnaasiumist, kelle emakeeleks on vene keel, ja 24 õpilast Jüri Gümnaasiumist, kelle kodune keel on eesti keel. Lisaks õpilastele osales projektis 4 õpetajat, kaks kummastki koolist ning koolituste läbiviijad väljastpoolt. Projekti läbiviimisele aitasid kaasa mõlema kooli teised õpilased ja õpetajad. Projekt viidi ellu vastavalt projektitaotluses planeeritule (esines väikesed erinevusi/muudatusi nt kodumajutus Narvas toimus osadele Jüri Gümnaasiumi õpilastele, osad ööbisid hostelis).

Selle projekti peamisteks eesmärkideks  oli keelebarjääri ületamine, eelkõige arendati keelelist pädevust, sotsiaalset pädevust (koostöö ja meeskonnatööoskus) ning ettevõtlikkust.

Eesti keele õppekeskkonna loomiseks Jüri Gümnaasiumist osales projektis õpilasi kaks korda rohkem, kui Narva Kreenholmi Gümnaasiumist. Moodustatud segarühmades oli 2 venelast ja 4 eestlast,  selline suhe aitas  vene ja eesti noortel omavahel paremini lõimuda ning toetada vene emakeelega õpilasi eesti keele omandamisel ja keelebarjääri ületamisel. Projekti raames keeleline ja kultuuriline õppimine toimus loomulikul moel sel ajal, kui Narva ja Jüri õpilased  töötasid rühmades erinevate ühiste ülesannete kallal, osalesid mängudes ja võistlustes, käisid ekskursioonil, veetsid koos vaba aega. Ellujäämisõpetus öises metsas eriti ühendas noori, pani neid koostööd tegema, õpetas paremini mõistma ja aitama teineteist ning arvestama teistega. Suhtlemine tegelikes elulistes situatsioonides on hindamatu kogemus, mis aitas omandada keelisi ja kultuurilisi teadmisi-oskusi.

Projekti plussid ja kordaminekud

  • Olid olemas mitmed vahendid nagu pallid jm spordivarustus, spordiväljakud vaba aja veetmiseks ja projekti tegevuste läbiviimiseks (pingid, saalid). Asukoht oli soodne, et õpilased tegeleksid vaid projekti tegevustega.
  • Eelnev organiseerimine. Oli uuritud laagri võimalusi, programm oli paika pandud ja arvestas õpilaste erinevate eelistustega, bussid ja söögid tellitud vastavalt vajadustele.
  • Programm oli paindlik ja võimaldas vajadusel ümber mängida tegevusi sõltuvalt ilmast ja meeleolust.
  • Hea tasakaal kaasas olevate õpetajate koormuse ja nö väljast tulnud tegijate vahel. See võimaldas vastutajatel veidi puhata, et uue energiaga läbi viia oma tegevusi. Osa vastustust saime panna õpilastele seoses grupiülesannetega.
  • Võimalus rakendada õuesõpet. Osad tegevused olid ette planeeritud õues (nt öine ellujäämiskursus). Õpilastel oli võimalus ise oma projektiga seotud tegevusi õue planeerida.
  • Koos õppimine. Spontaanselt sündinud tegevus, kus paari tunni jooksul said õpilased võimaluse tegelda oma koolitöödega, aitasid vene kooli õpilased eesti kooli omasid eesti keeles. Aidati seletada nii füüsikat, matemaatikat kui harjutada vene keelt.

 

Projekti kitsaskohad:

  • Olla kindel, et vahetud koostööpartnerid on valmis panustama samaväärselt, on aktiivsed ja tahavad osaleda ja pakkuda enda õpilastele parimat ja kõige kasulikumat nende aja kasutust. Mõelda ka tegevusi, aidata korraldamisel (abi pakuti kohapeal) ja korrapidamisel.
  • Nii varakult õppeaasta alguses toimuvatesse asjadesse leida kõik osalejad (esialgsed kokkulepped vähemalt) juba kevadel. Paljudel tekkis mahajäämus õppetöös nädalaga ning seetõttu ei saanud mõned osaleda jätkukohtumisel Narvas.
  • Eestikeelseid ja venekeelseid noori peab olema võrdselt. Venekeelsed õpilased tundsid ennast kuuestes rühmades (4 Jürist + 2 Narvast) ebamugavalt, kuna nad ei saanud aru, millest teised omavahel rääkisid. See pidurdas ka paljude Narva õpilaste võimalusi eesti keeles harjutada, kuna oli olemas võimalus lasta rääkida sellel, kes kõige paremini eesti keelt oskas.

Projekti edasiarendus:

  • Tasub planeerida ühist kooli õppetöödega tegelemise aega. Õpilaste tagasiside põhjal arendas see kõige enam eesti keele oskust ja andis parima võimaluse seda praktiseerida.
  • Vähemalt 1 kokkusaamine võiks olla planeeritud koolivaheajale, et see ei mõjutaks nii palju koolitööd.

Projekti kajastus:

Valmis video https://www.youtube.com/watch?v=BRB1kZHXSKw&feature=youtu.be

Video tegi Sander Kanna, 9.b klass Jüri Gümnaasium

Raadio 4 Narva Stuudio lindistas intervjuu Narva Kreenholmi Gümnaasiumi õpetajate ja õpilastega, kus  räägiti ka lõiminguprojektist Jüri Gümnaasiumiga.

Avalik leht Facebookis https://www.facebook.com/groups/499433070415587/ Lõiminguprojekt Narva Kreenholmi Gümnaasiumi ja Jüri Gümnaasiumiga

 

Kokkuvõtte koostasid

Eva Viidemann (Jüri Gümnaasium, vene keele õpetaja)

Kristel Kook-Aljas (Jüri Gümnaasium, inglise keele õpetaja)

Alla Naidjonova (Narva Kreenholmi Gümnaasium, klassiõpetaja)

Svetlana Jekimova (Narva Kreenholmi Gümnaasium, eesti keele ja kirjanduse õpetaja)